Riigipiir

Eesti Rahvusraamatukogu

Eesti Vabariigi põhiseaduse 122. paragrahv sätestab: Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel.

Eesti esialgse kava kohaselt pidanuks piirijoon kulgema Venemaa territooriumil, haarates ingerlaste asualasid ja Setumaast ida poole jäävaid vene rahvastikuga piirkondi. Vene kava kohaselt aga oleksid Venemaa koosseisu jäänud nii Setumaa kui Peipsi saared, Narva linn ja Kirde-Eesti põlevkivimaardlad. Esialgsed kavad asendati mõõdukamatega. Punaarmee ebaõnnestunud pealetungid Narvale muutsid ka Venemaa järeleandlikumaks. Lõpuks lepiti strateegilise piirijoonega, et Eestit oleks võimalik kaitsta Venemaalt lähtuva rünnaku eest.

Ma ei anna ära ühtegi jalatäit Venemaast!“ karjus Kostjajev nii, et oli kuulda tänavale. „Kui annate meile paremad sõjalised tagatised, saate paremad piirid,“ lisas ta leplikumalt. Soots vastu: „Riigipiirid ei ole lõõtspill, mida saab tõmmata edasi-tagasi tuju järgi.“ Kostjajev seletas: „Oleme teile küllalt vastu tulnud. Ajalooliselt on meil õigus selle asukoha peale, kus me praegu kõneleme. See oli venelane vürst Jüri, kes omandas selle Jurjevi linna. Aga meie oleme suuremeelsed ja sellest me ei räägi.

William Tomingas. Mälestused. New York, 1970, lk 203.

24. dets 1919. a oli vaherahuleping mustalt valmis, kus piir oli ette nähtud niisugune, nagu ta praegu on. Juba valmistusime vaherahu piduliku allakirjutamise vastu [—] kui venelased olevat seadnud üles uue nõudmise, nimelt et meie lääne pool Naroovat kümne versta laiusel ribal (järelikult ka Narvas), ei tohi pidada sõjaväge. [—] Ka mina katsusin kindral Kostjajevile teha selgeks, et sääraste tingimustega meie ei taha leppida, see aga arvas, et miks mitte. Mina: Meie sellega leppida ei saa, ja siis ei saa rahust asja. Kostjajev: Miks mitte? Kui teie ei lepi, sunnime teid jõuga, toome kasvõi 3 armeed kohale ja lööme teid puruks, küll siis lepite ja kirjutate alla. Mina: Et teie 3 armeed võite kohale tuua, seda oleme ikka arvestanud. Aga karta pole meil midagi: senini on meil 3 polku kohal olnud ja oleme vastu pannud, toome teine 3 veel reservi, ja siis ei võida meid keegi. Et see oli öeldud rahulikult ja tõsiselt, ei teadnud Kostjajev, mis vastata, ja meie kõne lõppis.

Jaan Soots. Kuidas tuli Eesti-Vene rahu.
Kaitse Kodu! : Rahu erinumber,
1930, nr 5–6, lk 124–126.
Jaan Soots. Foto: Parikas, Rahvusarhiiv 

Pärast teravaid piirivaidlusi sõlmiti 24. detsembril 1919 kokkulepe, mille järgi Nõukogude Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust, ja pandi paika piiri kulgemine Narva jõe Venemaa-poolsel kaldal, Peipsi järvel ja järvest lõunas.

Eesti-Vene piir 
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti-Vene piir (Venemaa pool)
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti-Vene piir Kamarovkas
Eesti Rahvusraamatukogu