Rahulepingu tulemused

Ta on meie riigi ajaloos suursündmus, millega eesti rahvas iseseisvalt korraldab oma vahekordi suure idanaabriga. Tartu rahulepingut võib selles suhtes nimetada meie välispoliitiliseks suurdokumendiks, s.o. magna charta’ks.

Eesti-Vene rahuleping meie välispoliitika nurgakiviks  [välisminister A. Piibu raadiokõne tekst rahusõlmimise 20. aastapäeva puhul]. –
Õiguse jõud. Tartu, 2007, lk 249.
Ants Piip, Rahvusarhiiv



Rahuleping lõpetas sõjaseisukorra Eesti ja Venemaa vahel.  

Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust ja tõotas loobuda igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis tal kunagi Eesti üle olnud. Eestile ei jäänud mingeid kohustusi Venemaa suhtes ja jõu kaotasid kõik rahvusvahelised lepingud, mis Venemaa oli Eesti asjus sõlminud.

Eesti sai soodsa riigipiiri. Narva jõgi ja Irboska kõrgustik pakkusid sõjalises mõttes parimat võimalikku looduslikku kaitset. Oluline oli Setumaa ja Narva linna kui eestlaste asualade liitmine Eesti riigiga.

Sõjalised tagatised. Mõlemad pooled kohustusid laiali saatma oma territooriumil asuvad võõrväed (Vene Loodearmee Eestis ja Eesti kommunistlikud kütipolgud Venemaal) ja mitte lubama teise poolega sõdivatel riikidel kasutada oma territooriumi sõjavägede ja -varustuse transpordiks.

Pooled loobusid vastastikku sõjakulude ja -kahjude hüvitamise nõudeist. Venemaa loobus Eesti territooriumil asuvatest endistest Vene riigi varadest ning vabastas Eesti Venemaa võlgade ja muude varaliste kohustuste tasumisest. Eesti sai Venemaalt 15 miljonit kuldrubla. Venemaa kohustus tagastama kõik Eestist välja veetud valitsus-, seltskondlike, õppe- ja teadusasutuste varad ning Eestis paiknevate ettevõtete väärtpaberid. Kehtestati vastastikune enamsoodustusrežiim kaubanduses ning tõotati anda teineteisele soodsaid majanduskontsessioone.

Kumbki pool andis oma territooriumil elavatele inimestele võimaluse opteeruda vastaspoole kodakondsusesse ning nägi ette sõjavangide ja interneeritud tsiviilisikute väljavahetamise. 

Rahuleping andis lootust majanduse elavnemiseks. Pooled loobusid vastastikku sõjakulude ja -kahjude hüvitamise nõudeist. Venemaa loobus Eesti territooriumil asuvatest endistest Vene riigi varadest ning vabastas Eesti Venemaa võlgade ja muude varaliste kohustuste tasumisest. Eesti sai Venemaalt 15 miljonit kuldrubla. Venemaa kohustus tagastama kõik Eestist välja veetud valitsus-, seltskondlike, õppe- ja teadusasutuste varad ning Eestis paiknevate ettevõtete väärtpaberid. Kehtestati vastastikune enamsoodustusrežiim kaubanduses ning tõotati anda teineteisele soodsaid majanduskontsessioone.  

Rong, millega transporditi Eestisse Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud rahulepingu alusel saadud kuld. Rahvusarhiiv
Kulla transportimine Eesti Panka
Foto: Parikas, Rahvusarhiiv