1917-1918 Eellugu

12. aprillil (30. märtsil) 1917 moodustas Vene Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu.

14. juulil (1.) toimus Tallinnas Toompea lossi valges saalis Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu avaistung.

28. (15.) novembril kogunes Maanõukogu ajaloolisele istungile.
Otsustati, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, kuni selle kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Maanõukogu.

Maapäeva toetusmiiting
Manifestatsioon Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu toetuseks Tartus Raekoja platsil 1917. a
Rahvusarhiiv

19. veebruaril valis Maanõukogu vanematekogu erakorralise kõrgeima võimuorgani, Eestimaa Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik), kes kuulutas välja Eesti Vabariigi iseseisvuse.

Foto: Johannes Äro, Parikas
Rahvusarhiiv
Päästekomitee tegutses Tallinnas Suur-Tartu maantee 11 asunud majas. Siin töötati välja ka iseseisvusmanifest
Rahvusarhiiv

23. veebruaril avaldati „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“, mis sisaldas ka Eesti esimest põhiõiguste kataloogi.

1 punkt sätestas võrdsuse põhimõtte: „Kõik Eesti Vabariigi kodanikud, vaatamata usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees.“

2 punkt sätestas põhivabadused: „Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streigivabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduse alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama.“

MAnifest Eestimaa rahvastele
Eesti Rahvusraamatukogu

Manifesti üks koostajatest Ferdinand Peterse(o)n: Püüdsime anda manifestile niisuguse sisu, et see oleks nagu lühendatud kujul põhiseadus, vankumata pidamiseks rahvale ja tulevastele riigivõimu teostajatele.

Ferdinand Petersen. Mälestusi ja tähelepanekuid. Tallinn, 2001, lk 163.
Foto: Parikas
Rahvusarhiiv