1919 Ajutine põhiseadus

12. märtsil moodustati Maapäeva juhatuse ja vanematekogu ning Ajutise Valitsuse ühisel nõupidamisel erakondadeülene konstitutsioonikomisjon (eelkomisjon), kelle ülesandeks oli Maanõukogu esimehe Karl Partsi juhtimisel Eesti Vabariigi ajutise põhiseaduse eelnõu väljatöötamine.    

23. aprillil toimus Estonia kontserdisaalis Eesti Asutava Kogu avaistung.  

Eesti Asutava Kogu avaistung 23. aprillil 1919 Estonia teatris 
Rahvusarhiiv

24. aprillil moodustati Asutava Kogu komisjon, mille ülesandeks oli ajutise põhiseaduse koostamine.  

19. mail võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest,
4. juunil Eesti ajutise põhiseaduse ehk Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra.

Eesti kuulutati iseseisvaks, rippumatuks ja demokraatlikuks vabariigiks, kus kõrgeimaks võimuks on rahvas ja võimu teostajaks Asutav Kogu.
Riigikeeleks sätestati eesti keel.

Ajutine kord kirjeldas kodanike põhiõigusi ja kohustusi ning sotsiaalseid õigusi. Võimalik oli ka rahvahääletus ja -algatus. Sätestati üldine võrdsus ja tasuta kohustuslik algharidus. Võrreldes manifestiga olid lisandunud kirjavahetuse saladus ning südametunnistus- ja keelekasutamisvabadus.